Buttons Creator's Booklet (Estonian)
Saame tuttavaks robotiga Buttons
Tutvustame sulle Wacky Robotsi sarja ise meisterdatavat robotit Buttons, mis on sinu teejuhiks robootika ja teaduse, tehnoloogia, inseneritöö ning matemaatika maailmas.
Buttons tutvustab sulle erinevaid elektroonikakomponente, mikrokiipe, heli sünteesimist ja helilaineid. Lõpuks saad laheda roboti, mis mängib muusikat!
Kuidas see toimib?
- Pane oma Wacky Robot kokku
- Õpi tundma heli sünteesimist ja helilaineid
- Lülita Buttons sisse ja mängi
CircuitMess sai alguse 2016. aastal, kui Albert (meie tegevdirektor) oli 17-aastane.
Albertile meeldis väga elektroonikaga mässata ning üks tema esimestest projektidest oli ise kokkupandav mängukonsool.
Inimestele meeldis see mõte ja nii otsustas ta käima panna Kickstarteri kampaania, millega kogus 100 745 dollarit!
Seejärel sündis CircuitMess. Oleme väike, ent kiiresti kasvav tehnoloogiasõprade meeskond, kes soovib oma uut tehnoloogia loomise kirge ka teistega jagada!
Kõik meie komplektid töötatakse välja, toodetakse ning pakitakse Horvaatias!
Missioon
Igaüks teab, kui tähtis on tehnoloogia, ent vaid 1% elanikkonnast oskab
uut tehnoloogiat ISE EHITADA.
Meie soovime seda muuta!
Soovime oma komplektidega inspireerida inimesi saama
LOOJATEKS, mitte pelgalt tarbijad olema.
Mille on karbis?
1. Trükkplaat
2. Kruvikeeraja
3. Nööpelement
4. Akrüülkorpused
5. LED-tuled
6. Plastpoldid
7. Plastist kinnitusdetailid
8. Plastist korgid
Saad tuttavaks:
- Elektroonika ja erinevate elektroonikakomponentidega
- Helilainetega
- Heli sünteesimisega
555 taimeris IC: Lühiülevaade ajaloost ja põnevaid fakte
555 timer IC ehk NE555 oli laialdaselt kasutatud mikrokiip, mille võttis esimesena kasutusele Signetics Corporation 1971. aastal.
Nüüdseks on sellest saanud asendamatu komponent: seda kasutatakse elektroonikaehituses mitmesugustes erinevates rakendustes aja arvestusest ja võnkeahelatest impulsside genereerimise ning juhtimissüsteemideni.
Huvitav on see, et 555 timer IC ei olnud algselt selliste rakenduste jaoks mõeldud. See töötati hoopis välja seebimullide tegemisel kasutamiseks!
Insenerid avastasid aga peagi leiutise mitmekülgsuse ning hakkasid sellega teistes rakendustes eksperimenteerima.
Üks 555 timer IC tähtsamatest omadustest on selle võime tekitada täpseid ning stabiilseid ajanihkeid. Selleks kasutatakse kolme takistit ja kahte kondensaatorit, mida saab konfigureerida mitmel erineval moel, et tekitada erinevaid ajalisi intervalle.
Teine põnev fakt 555 Timer IC kohta on see, et seda on aastate jooksul kasutatud mitmes populaarses mänguasjas ja vidinas, sealhulgas elektroonilistes klaviatuurides, puldiga juhitavates autodes ning isegi originaalses Nintendo Game Boys.
555 Timer IC on vaatamata oma vanusele endiselt populaarne elektroonikaseadmete ehituses kasutatav komponent – osalt madala hinna ning mitmekülgsuse tõttu. Hinnanguliselt toodetakse igal aastal koguni üle miljardi 555 timer IC.
Süntesaatori areng
Süntesaatori ajalugu on ülimalt põnev – alates esimesest elektrilisest muusikariistast, mis leiutati 1900ndate alguses, ning lõpetades tänapäevaste võimsate süntesaatoritega.
Vene füüsik Lev Teremen leiutas 1920ndatel instrumendi teremian, mis tekitas heli, kui selle antennide ümber käsi liigutati.
1950ndatel nägi ilmavalgust esimene programmeeritav süntesaator RCA Mark II, mis võimaldas kasutajatel erinevaid mooduleid liites keerukaid helisid tekitada.
1960ndatel ja 1970ndatel muutusid süntesaatorid laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks ning muusikud hakkasid neid kasutama popmuusikas.
Wendy Carlose 1968. aasta album „Switched-On Bach“ oli süntesaatori jaoks murranguline hetk, tutvustades seda muusikariista laiemale publikule.
1980ndatel algas digitaalsete süntesaatorite võidukäik, mida juhtisid sellised ettevõtted nagu Yamaha ja Roland.
Tänapäeval on olemas igasugusel erineval kujul ja mõõtmetega süntesaatoreid väikestest kaasaskantavatest hiiglaslike moodulsüsteemideni.
Neid kasutatakse kõigis muusikažanrites popist elektroonilise muusika ning filmimuusikani.
Tarkvarapõhiste süntesaatorite leiutamine muutis need veel laialdasemalt kättesaadavaks ning nüüd saavad muusikud oma arvuti abil heli luua ning helidega mängida. Süntesaator on algusaastatega võrreldes väga palju arenenud ning on ka täna asendamatu muusikaloome- ja innovatsioonivahend.
Kondensaatorite saladuslik maailm: raadiolainetest elektroonilise muusikani
Kondensaatoritel on alates nende sünnist 19. sajandi lõpus olnud kaasaegses elektroonikas, sealhulgas raadioedastuses, audio sünteesimises ning signaalide töötlemises murranguline roll. Kondensaatorid on põhimõtteliselt ahelad, mis tekitavad teatud sagedusel võnkuvat elektrisignaali. Seejärel kasutatakse neid signaale helide loomiseks või juhtmevabalt andmete edastamiseks.
Buttonsi puhul on 555 Timer IC kondensaatori südames, tekitades heliks muutuvat lainekuju.
Kondensaatorid võivad aga olla erineva kuju ja mõõtmetega ning tekitada mitmesuguseid lainekujusid lihtsatest siinuslainetest keerukate mitmelaineliste vormideni.
Elektroonilises muusikas on need süntesaatorite alustala, võimaldades muusikutel reaalajas helisid luua ning muuta.
Buttonsi abil saab igaüks kondensaatoritega tutvuda ja uurida põnevat elektrooniliselt helide loomise maailma.
Buttons viib nupuvajutuse lihtsuse kokku kondensaatoritehnoloogia keerukusega ning kutsub kasutajaid osa saama rikkalikust muusikalise eksperimenteerimise ja innovatsiooni maailmast.
Põnevaid fakte
Süntesaatoriga saab teha peaaegu iga heli, mida oskad ette kujutada – kosmoselaeva õhkutõusmise helist
kummipardi prääksumiseni.
Süntesaatoreid on kasutatud mõnedes läbi aegade kuulsaimates lauludes, näiteks Eurythmicsi loos „Sweet Dreams“ või Van Haleni „Jumpis“.
Esimene süntesaator leiutati 1800ndatel ning selles kasutati heli loomiseks pöörlevaid kettaid. Tänapäevased elektroonilised süntesaatorid sündisid alles 1960ndatel.
Süntesaatorid võivad olla erineva kuju ja mõõtmetega, väikestest käeshoitavatest seadmetest hiiglaslike klaviatuurideni, mis mahuvad vaevalt tuppa.
Süntesaatoreid on kasutatud filmides ja telesarjades heliefektide tekitamiseks (nt ikooniline TARDISe heli sarjas „Doctor Who“.
